VIKERRAMMELN

http://www.youtube.com/watch?v=ztwNa3Ha5ag

http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/6167#comments

—–

Vikerraadio
UUDIS+
22.02.2011

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1499571

*MÄRKUS:
Veiko Rämmeli tekst kirjutatud täpselt selliselt, nagu ta rääkis, st kaasa arvatud tähenduseta  parasiitsõnad (“noss”, “eee”, “õõ” jne) ja lausesse mittesobivad pausid (“…”), sõnade vale hääldus (“mehanism” – ühe “h”-ga jne), slängisõnad (“baka”, “a”, “telekas”), murdesõnad (“sihuke”, “präägult”, “äitäh”, “tarbind”) jne.

Lauri Varik (LV):
Ja meil on stuudios järgmine külaline, üksikkandidaat Veiko Rämmel, kes kandideerib Tartu linnas. Tere tulemast.

Veiko Rämmel (VR):
Tere

LV:
Ja tutvustage siis ka ennast kuulajatele lähemalt ja miks otsustasite üksikkandidaadina kandideerida riigikokku.

VR:
Noss… Lühidalt on see väga lihtne, minu nimi on Veiko Rämmel, ma olen Tartu Teoloogia Akadeemia tudeng… Ja kandideerida otsustasin väga lihtsal põhjusel, kuna ma leian, et praegune erakondlik süsteem on ennast ammendanud ja võim… võõrandub rahvast ja ma ei näe tegelikult ühelgi erakonnal suurt vahet. Tähendab, ma ei näe neil ühelgi maailmavaadet, minu meelest võta üks ja viska teist.

LV:
Aga te olete ka kuulunud Reformierakonda ja möödunud aastal ka veel Põllumeeste Kogusse.

VR:
Ee… Ainuke erakond kuhu ma olen teadlikult astunud, on olnud Põllumeeste Kogu. Tähendab see, kuidas ma sinna Reformierakonna nimekirja sattusin, mm… minu käest jääb vastus saamata, ma ei tea seda. Ilmselt kirjutasin kunagi koerte varjupaiga taotlusele alla, sest teatavasti praegune süsteem on selline, et äriregister ei kontrolli nende allkirjade õigsust.

LV:
Aga püsisite seal koguni vist kaheksa aastat…

VR:
Jaa, sellepärast et ma olen teinud umbes kakskümmend taotlust sealt väljaastumiseks, kahekümne esimesel korral õnnestus.

LV:
Nii, aga mis siis on need seisukohad, mida tahate Riigikogus ära teha, kui osutute valituks?

VR:
Õõ.. põhiline on see, et… nagu Kristuski ütles, et üks mees ehitas kaljule ja teine liivale. Ehk siis asja tuleb alustada vundamendist, minu hinnangul meil ei ole praegult tõelist demokraatiat. Ehk siis seesama ülekantav hääl, kompensatsiooni mehanismid ja nii edasi. Ma püüan öelda, et tegelikult need, kes osutuvad valituks, sosu..eee.. otsustatakse parteide tagatubades. Ja ma leian, et see valimissüsteem vajab muutust, rahvas peab saama otse valida. Ekh siis, kui pakkuda alternatiivi, siis kas majoritaarne või see Šveitsi süsteem, mis ka sinna kanti kisub.

LV:
Täpsemalt siis, kuhu näiteks siis valimiskünnis seada?

VR:
Õõ, agaaaaöö… Kolme protsendi peale peaks täitsa olema piisav. … Nagu Liia Hännigi soovitas.

LV:
Nii, see on siis valimissüsteem, mida soovite muuta aga..

VR:
Jah

LV:
..teised seisukohad veel, mis on teile olulised?

VR:
Minu jaoks on õõ kõige olulisem, mis mu programmis kajastub, haridus. Et ma olen ee ülimalt õnnelik, et eee IRL võttis üle sama asja, mida ma olen juba kolm aastat eli..Eesti üliõpilaskonna volikogus propageerinud. Ainult selle vahega, et nad panid sinna külge sildi “tasuta”. … Et tasuta lõunaid ei ole olemas. Agaa… aga ma tahaksin, et meie kõrgharidus oleks tõeliselt elitaarne, et meil oleks head spetsialistid ja see aitaks vähendada ka tööpuudust, aga selleks tuleks kõigepealt tõsta latt ülesse. Sest kui te ee… ilmselt kuulaja ka mäletab seda tarka tütarlast, kes kevadel tegi sotsioloogia baka ja suutis sassi ajada Martin Luther’i ja Martin Luther King’i, Jan Hus’i panna 14. sajandisse elama, aga ta sai oma baka kaitstud. Millest me räägime?

*MÄRKUS:
Jan Hus elas 1369-1415, seega valdava osa elust 14.  sajandil – http://de.wikipedia.org/wiki/Jan_Hus

LV:
Bakalaureuse töö siis.

VR:
Jah.

LV:
Nii et te soovite ikkagi haridusele raha juurde anda või..?

VR:
Kahtlemata haridusele raha juurde, aga selleks tuleb äää … ja ma ei taha tasuta kõrgharidust, nagu ma siin eelnevalt mainisin. Tähendab tasuta asjad ei ole kunagi head. Eee… olgu õppemaks kõigile võrdne ehk siis õppemaksu lagi, mida vahepeal ka üritati, aga selle jaoks peavad olema tugimehanismid, mis on siis õppelaenude süsteem, õõee… õppetoetused ehk vana sõnaga stipendiumid. Aga need peavad võimaldama äraelamist. Tänased õppetoetused on naljategu. Riigile spetsialistide hankimiseks tuleb taastada sama, mille lõpetas Reformierakonna valitsus “masu” alguses. Ehk siis õppelaenude kustutamine riigi ja kohaliku omavalitsuse sektori… tööle asujatele. Ja siis need lapse sünnitanud tudengitele. Aga siin on omaette nali, tähendab kee.. kolm kohut on juba tühistanud need otsused. Riik ei tee midagi.

LV:
See puudutas siis kõrgharidust..

VR:
Jah

LV;
..aga põhi- ja gümnaasiumi haridusest rääkides on teil seisukoht, et on vaja kehtestada eetikaõpetus kohustusliku ainena.

VR:
Jah, tähendab, vaadake, siin on sihuke huvitav asi, et ee… ma.. mu poeg on kahe aastane, õigemini saab märtsis, kuidas ma, tütar on seitsmene, kuidas ma saan neile õpetada, et varastada ei tohi? … Kui nad näevad telekast iga päev, kuidas suured ja kõrged riigiisad varastavad, ja mitte midagi ei juhtu!? … Tähendab äää, minu arust, noh hea küll, ma olen kristlane, on meie õhtumaise eetika aluseks humanism ja… kristluse kümme käsku. … Ja me ei saa õpetada eetikat, kui me ei õpeta usundite õpetust. Et kuulaja valesti aru ei saaks, ma ei räägi usuõpetusest – usuõpetus on konfessionaalne ja see plgu pühapäevakoolide pärusmaa. A ma räägin usundite õpetusest. Me ei saa minna eetika peale, kui me seda ei tea.

LV:
Vabatahtlikult saavad koolid seda ka praegu valida, teie arvate, et see peaks olema kohustuslik?

VR:
Absoluutselt, seepärast, et kui sa ei tea, mis asi on hea ja kuri, kuidas sa saad siis otsustada.

LV:
Räägime veel suurematest väärtustest. “Meil tuleb endale teadvustada, kas tahame olla iseseisev rahvusriik või mingi teise riigi ise otsustamisõiguseta osariik ja vastavalt sellele ka toimida”, seisab siis teie programmis.

VR:
Jah.
LV:
Kas see tähendab, et te tahate Euroopa Liidust väljaastumist…?

VR:
Ei, ma ei mõtle seda. Tähendab, ma tahan seda, et rahvas otsustaks,.. mida me tahame. Tähendab küsimus on selles, et aastal 2003, kui me otsustasime astuda Euroopa Liitu. Ja me..õõ.. ma julgen väita, et me siiski ei otsustanud. Sest seda ot..õõee.. sest ee peaaegu 35% vist oli vastu, kui mu mälu mind ei peta.

LV:
Enamus otsustas siis.

VR:
Eee.. enamus otsustas, nõus, see on demokraatia. Aga tollel hetkel me nägime seda kui riikide liitu. Täna on selge, et tegemist on liitriigiga. Need on kaks iseasja.

LV:
Nii et tuleb uus referendum korraldada?

VR:
Ma arvan küll, jah.

LV:
Nii, majandusest rääkides, ka Henn Põlluaas rõhutas siin, et tuleb eelisarendada kodumaist väikeettevõtlust tootmist või sellist rahvuslikku majandust. Kas teil on ka siis..

VR:
See on ka sealsa…

LV
..välisinvestorite või välismaiste tööandjatega selline arvamus, et neid tuleks kuidagi rohkem pitsitada, et viivad kasumi Eestist välja?

VR:
Ei, ma ei arva seda, tähendab, see on see Iseseisvuspart.. mitte, vabandust, Rahvaliidu idee, et es väljamaal töötavad, võtame 10%-i. Ma hästi ei kujuta ette, kuidas see välja näeks. Tehniliselt. Aga ma arvan seda, et kodumaist ää…. just nimelt ma rõhutan kodumaist ehk siis Eesti kodanikele või residentidele kuuluvat ettevõtlust tuleks eelisarendada ja selleks on olemas maksuhoovad.

LV:
Millised siis täpsemalt?

VR:
Mhmm igat sorti soodustused. Ja näiteks üks asi, mis puudutab põllumajandust, on see, et eelmise vabariigi ajal, kui mu mälu mind ei peta järjekordselt, oli ööö… taluseadus. Meil seda ei ole. Meil kõik talinikud FIE’d. Aga teate, ma olen tegelenud ettevõtluse nõustamisega. Ei ole totramat ettevõtlusvormi, kui FIE, sest sellega varastatakse sind paljaks. Riigi poolt, Maksuamet.

LV:
Räägime ka rahvusküsimustest ja iibest, te ütlete, et laste toetused tuleb viia normaalsele tasemele ja lapse toetus peab olema vähemalt sama suur, kui Soomes. Noh ma vaatan, et.. vaatasin järgi, Soomes on lastetoetus siin 100 kuni 110 eurot, see on siis ju 5 korda kõrgem, kui Eestis ja näiteks sotsiaaldemokraadid on soovinud lastetoetuse kolmekordistamist, tõsta see siis 60-ne euroni, ja Rahandusministeeriumi arvutuste järgi nõuaks see juba aastas ainuüksi lisaraha 150 miljonit eurot ehk vanas vääringus üle 2,3 miljardi krooni. Te soovite koguni 5 korda tõsta. Kust see raha tuleb?

VR:
Ööö küsim.. ma vastaksin küsimusele küsimusega, kuigi see on demagoogia: kas me soovime iivet tõsta või me ei soovi? See, mis täna on laste toetused, see on mõnitamine. Tähendab, sellisel juhul võtame selle üldse ära. Kui mu mälu mind ei peta, siis on see vist 300 krooni vanas vääringus.

LV:
Nii, aga ma küsisin: kust see raha tuleb või mille arvelt?

VR:
Vaadake, väga lihtne on see asi. Tähendab, mu isa, kes on ettevõtja, ja aastaid olnud, armastab öelda, et kui ööö ….. on kriis, siis tuleks kulusi kärpida. Ehk mina näen kulude kärpimise võimalust selles, et võtaks nagu nende ametnike palka vähemaks. Ja vähendaks nende arvu, meil on neid niigi liiga palju ja keegi ei tee tööd. … Lihtsalt, noh.

LV:
Sealt tulevad need vajalikud summad?

VR:
Ma arvan küll. Tähendab ma tooksin lihtsa võrdluse, ma ükspäev ööö.. tegin seda …. statistikat. Kui eelmise Eesti Vabariigi ajal oli,.. noh ütleme N arv ööö ametnikke .. riigis, siis nõukogude ajal oli 2 korda N. Präägult on 10 korda N. No kuulge, liig mis liig.

LV:
Nii et ametnike arvu saab ja tuleb veel vähendada.

VR:
Jah ja olemasolevad tööle panna.

LV:
Ja üks valdkond veel: sotsiaalkaitse ja tervishoid. “Tänane haigekassa süsteem vajab reformi, visiiditasud peaks üldse ära kaotama ja inimesed praegu peavad ka kalleid protseduure ise kinni maksma”, nii et ka need tuleks vähendada või ära kaotada..

VR:
Ma lähtun lihtsast õiglusest. Vaadake ma olen ettevõtja olnud. Kümme aastat, siis ma loobusin. Maksin ausalt seda 13-kümmet %-i. Ja kui ma läksin siis arsti juurde, siis ajas ta käe pikale, et anna raha. Mina võrdlen seda sellega, et ma lähen täna õhtu siit koju teie stuudiost ja lähen sealt Maximast läbi ja lähen saia ostma. Võtan sealt saia, lähen kassa juurde, maksan viieka ära, või palju ta maksis, ma ei mäleta peast. Eee.. kassa saab raha, mina saan saia, mõlemal on hea meel ja siis tuleb ukse peal turvamees, ajab käed puusa, ütleb, anna veel raha, selle eest, et saiaga välja saad. No kuulge – ühe ja sama asja eest kaks korda ei maksta. Riik on selle raha saanud.

LV:
Noh eks need ongi vist seatud seepärast, et riigil piisavalt ei ole vahendeid, aga teie leiate, et tuleb siis ka meditsiini raha juurde leida.

VR:
Aga ma olen krediteerinud ja teie olete krediteerinud me kõik oleme krediteerinud – me andsime selle raha ära, me ei tarbind seda.

LV:
Nii, aga, Veiko Rämmel, viimane küsimus siis: miks valija peaks teid eelistama?

VR:
No sellepärast, et ma olen…. usun, et ma olen suutnud näidata seda, et ma jään oma põhimõtetele kindlaks ja… ja ma ei väida seda, et ma ei ole ostetav, kindlasti olen. Kuid eee.. mul on väga lihtne tingimus: pange mu pangaarve täis. … Siiamaani pole keegi seda suutnud.

LV:
Nii, ja kuidas saab teie seisukohtadega tutvuda, kus ja kuidas?

VR:
Äää…. minu seisukohad on üleval ee Ingvar Tšižikov’iga koos me tegime sellise koda.. või kodanikuühenduse või liikumise, Vabade kodanike ühendus, tema aadress on vabakodanik.ee, seal on üleval, ja minu blogis, mille pealkiri on Koguja Kroonikad, Google otsingu kaudu leitav.

LV:
Suur aitäh stuudiosse tulemast, Veiko Rämmel, üksikkandidaat Tartu linnas.

VR:
Äitäh.

_______

Foto: Koguja Kroonikad