Väljavõte on tehtud veebilehelt: http://si.kongress.ee/louna-politseiprefektuur-peab-prefekt-tarmo-kohvi-juttu-sisult-arusaamatuks.html
Kogu artikkel ja kommentaarid:
Lõuna politseiprefektuur peab prefekt Tarmo Kohvi juttu sisult arusaamatuks |
21. mai 2010 |
SI-147
Lõuna politseiprefektuur teatas, et ei leidnud Raadi 9. mai punasündmuse puhul kuriteo tunnuseid. Politseiprefektuuri kiri heietas peaaegu 1000 tähemärgi ulatuses, et Raadil ei tuvastatud “alkoholi tarbimist grupi poolt”, mistõttu see punkt langeb ära, ning jätkas ülima lakoonilisusega: “Muus osas on V. Rämmel´i avaldus sisult arusaamatu.” Kodanik Rämmel saatis 8. mail politseile kuriteoteate, kus tõi viitega põhiseaduse 47. paragrahvile välja neli kuriteopunkti koos seletustega: 1) Punaarmee pooldajate 9. mai miiting kui sõjakas ohvrite jäänustel trampimine on kõlblusvastane. Kuriteoteadet saab tervikuna lugeda http://www.si.kongress.ee/kodanik-teatas-prefekt-kohvile-et-homseks-planeeritakse-raadile-kuritegu-2.html Arusaamatuks peab Lõuna politseiprefektuur muuhulgas ka järgmist lõiku: “Punase sabati pidamist Raadil eestlastest ohvrite jäänustel keelab ka Sõjahaudade kaitse seadus. Sõjahaudade kaitse seaduse pg 5 lg I alusel on Raadi memoriaal Eesti kaitseministri 27. veebruari 2007 käskkirjaga kantud numbri 148 all sõjahaudade nimekirja. Hiljemalt sellest hetkest on Irina Vorontsova kirjeldatud “kõik nii nagu viimased kaheksa aastat” tüüpi ürituse pidamine Raadil kuritegu, kuna Sõjahaudade kaitse seadusest tuleneb kohustus tagada nimetatud ühishauda maetud sõjaohvrite säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine. Sõjahaudade kaitse seaduse nõuete ning Eesti Vabariigi poolt ühinetud, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli artikli 34 sätetega vastuolus oleva avaliku koosoleku (ürituse) korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal ning isikuid taolisel avalikul koosolekul osalema üleskutsumine õhutab neid rikkuma seadust – avalikku korda. Seadusega vastuolus oleva avaliku koosoleku läbiviimisega kaasneb oht avalikule korrale, isikute turvalisusele ja ühiskondlikule julgeolekule.” Teatavasti keelas politsei 9. maiks kavandatud eestlaste meeleavalduse ega lubanud seda pidada isegi inimjäänustest eemal teiselpool Raadi järve. Eelmise lõigu võrdluseks võib tuua Lõuna politseiprefekti Tarmo Kohvi allkirja kandva keelava esildise, kus seisab: „Sõjahaudade kaitse seaduse nõuete ning Eesti Vabariigi poolt ühinetud, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli artikli 34 sätetega vastuolus oleva avaliku koosoleku (ürituse) korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal ning isikuid taolisel avalikul koosolekul osalema üleskutsumine õhutab neid rikkuma seadust – so avalikku korda. Seadusega vastuolus oleva avaliku koosoleku läbiviimisega kaasneb oht: avalikule korrale; isikute turvalisusele; ühiskondlikule julgeolekule; ja otsustas: keelata avalik koosolek Tartus, Raadi pargis.” “Tartu linnal puudub võimalus keelustada ühe või teise organisatsiooni või huvigruppide meeleavaldusi. Seega ei saa me seda teha ka Punaarmee veteranide ega ka nende poolehoidjate puhul. Vaba sõna ja meel on demokraatliku riigi üheks tunnusmärgiks. Kui korrakaitseorganid leiavad, et avalikus meeleavalduses on midagi riikluse vastast, tuleb juba neil sekkuda ja riigi huve kaitsta,” põhjendasid Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ja linnapea Urmas Kruuse nähtust, miks Punaarmee pooldajad said õiguse Raadil üritust pidada, ent ühishaua terroristlikku iseloomu valgustav vastumiiting keelustati. Allikas: Veiko Rämmel Kommentaar (36)
|